TÕUTUTVUSTUS:
|
WHIPPET
Whippetid kuuluvad FCI rühma 10, alarühm 3. Kõige lühem viis whippetit kirjeldada on öelda, et tegemist on keskmist kasvu lühikarvalise hurdaga. Kõige üldisem viis whippetit iseloomustada on öelda, et tegemist on mänguhimulise koeraga, kellele meeldib kiiresti joosta ja palju diivanil magada. Kuigi whippet jääb suuruselt inglise hurda ehk greyhoundi ning itaalia väikehurda ehk levreti vahepeale, ei ole ta kummagi suurem ega väiksem koopia. Lisaks erinevustele suuruses on erinevad ka kõigi kolme iseloom, rääkimata sellest, milline pere neile sobib. Perekoerana on nende eelised lisaks vähesele karvaajamisele, vähesele haukumisele ning koeralõhna puudumisele nende õpivõime, kiindumus peresse ja meeldiv iseloom. Hobikoerana on tema eeliseks see, et lisaks näitustele ning koeraspordile võib temaga harrastada ka hurtade maastikujookse. Whippetitel on lubatud Eestis jänesejahil osaleda, kui jäneste vähesuse ning omanike huvipuuduse tõttu pole siin ühtegi jahikoera. Eestis on whippeteid 30 ringis - kõige täpsema oletuse saad lugedes kokku koerad siin lehel. VÄLIMUS Turja kõrgus isastel 47-51cm. Emastel 44-47cm. Isased koerad kaaluvad 9-18kg, emased 8-15 kg. Olenevalt turjakõrgusest. Eluiga 12-15 aastat. Värvustest on lubatud kõik värvid ja värvikombinatsioonid. Levinumad värvid on punakaspruuni toonid ja selle taustal tiiger (brindle) erineva hulga valgega ning võimaliku musta või sinise looriga. Musta värvi koeri on jooksukoerte seas rohkem kui näitusekoerte seas. Whippet on hästi tasakaalustatud kombinatsioon lihaste jõust ja tugevusest, mis on elegantsi ja joonte iluga. Ta on aretatud kiireks ja töövõimeliseks koeraks. Pea on pikk, kitsas ja lameda pealaega, vähemärgatava üleminekuga otsmikult koonule, silmade vahe on üsna lai. Ninapeegel must, sinistel koertel on lubatud sinakas värvus, maksavärvi koertel maksavärvi nina, valgetel või mitmevärvilistel koertel on lubatud ka mitmevärviline nina. Silmad on ovaalsed, valvsa pilguga. Kõrvad väikesed ja õhukesed rooskõrvad. Hambumuseks käärhambumus. Keha on väga sügava rinnakorviga, hästi arenenud roided, lai selg, pisut pikavõitu ning selgepiirilise selgroo kumerdumisega nimmeosas. Tugevalt tahapoole hoiduvad õlad, mis selgroo kõrgusel selgelt esile ulatuvad. Sirged esijalad vetruva kämblaga. Küünarvarred liibuvad vastu keha. Laialt asetsevad tagajalad, hästi lihaselised reied, millel head nurgad ja madalad kannad. Seistes toetub koer kindlalt maapinnale. Käpad on kenasti lahus asetsevate varvastega, paksude tugevate mõhnadega. Saba pikk, kitsenev ja koera liikumise ajal hoidub pehme kaarena ülespoole. Liigutused on vabad ja hea kiirendusega, mitte tippivad ega esijalgade kõrgete tõstetega. Karvkate peen ja lühike ning tihedalt liibuv. Aluskarv puudub. TERVIS Tervis on neil, nagu teistelgi lühikarvalistel hurtadel, üldiselt väga hea. Whippetitel on vähe pärilikke haigusi. Praegu maailmas levinuim häda on peitmunandilisus. Suurimaks mureks võib whippeti puhul pidada kahte asja - et lühikarvaline koer ei külmetaks ning kiirelt jooksval täie hoo pealt manööverdaval koeral on suurem võimalus end vigastada. Whippetil on väga vähe keharasva, muskleid katab tihedalt liibuv nahk, aluskarv puudub. Seetõttu on ta eriti tundlik tuulise ja märja ilmaga jahtumise suhtes. Liikuval koeral on soojem kui seisval koeral. Whippeti nahk on küllaltki pehme ja õhuke, mistõttu ta võib nahka kergemini vigastada kui mõni teine koer - üldiselt paranevad need vigastused kiiresti ja probleemideta. Jalaluumurde esineb vähe ja need on reeglina tingitud õnnetustest maandumisel või hoo pealt manööverdamisel. Ei ole teada, et mõni liin oleks luumurdudele altim. Hurdad taluvad üldiselt narkoosi halvemini kui teised koerad, üheks põhjuseks taas madal keharasva protsent. See pole nii suur mure, et selle pärast narkoosi iga hinna eest vältida, aga sellest tuleks arstiga rääkida. Mõned hurdad ei talu ivermektiini ega ivomec'i, mis on levinud välisparasiitide mürk. Tegemist on geenidefektiga, mida esineb veel mõnel tõul ning millele praegu testi pole. Võimalusel väldi neid ravimeid, kuna see võib koerale surmav olla. ISELOOM Whippet on intelligentne, elav, hell, leebe ja kergesti õpetatav koer. Nad on truud ning kodus hindavad vaikust ja rahu. Noored whippetid on, nagu kutsikad ikka, energiast üle keevad ning kipuvad pahandust tegema. Kolme aastaselt võib oodata palju rahulikumaks ning diivanikoeraks jäämist. Neid peetakse hurtadest kõige kergemini treenitavateks - nendega võib harrastada agilityt, kuulekust ja teisi spordialasid. Neid ei saa robustselt treenida, nad on õrna hingega ja psüühiliselt tundlikud, parima tulemuse saab kui treening siduda jooksu ja mänguga. Tänu oma intelligentsusele õpivad nad kiiresti, kuid sa ei saa nende puhul ideaalset tulemust nende sõltumatu iseloomu tõttu. Klikkertreening on väidetavalt kõige efektiivsem meetod. Eesti whippetid pole trenniplatsil veel midagi saavutanud omanike ambitsioonide puudumise tõttu. Lastega saavad nad hästi läbi niikaua, kui neid ei narritata. Mängulise loomuse tõttu on neil hea meel kaaslase üle, kes temaga trallida viitsib. Samas ei pruugi noor koer osata oma suurusega arvestada. Hästikasvatatud lastega ei ole neil probleeme. Võõraste suhtes on nad reserveeritud. See, et whippet võõrast inimest ignoreerib, on täiesti normaalne. Omasid tervitatakse õhinal. Agressiivsus ei ole lubatud ega soositud. Whippet võib omanikku hoiatada võõra saabumise eest (valvekoer), kuid ta ei ole kaitsekoer. Whipetid on karjaloomad ja teiste koertega saavad hästi läbi. Enamik neist on õnnelikud, kui nad ei ole pere ainsad koerad. Suhtumine kassidesse ja puuriloomadesse on siiski ettearvamatu. Paljud whipetid ei suuda nende juures jahiinstinkti talitseda ning asuvad liikuvat "saaki" "jahtima" - mis võib lõppeda "saagi" surmaga. Mõned suudavad oma pere loomi ignoreerida. Mõned suudavad toas loomi ignoreerida. Mõned ignoreerivad alati kõiki. Mõned ei suuda. Tunne oma koera. Whippet on õnnelik nii korteris kui majas. Toas võivad magada päev otsa diivanil nagu diivanikoerale kohane, õues see eest on ainus eesmärk joosta. Kindlasti ei ole whippet puhtalt õuekoer meie kliimas. Whippetid on sündinud jooksjad, nad võivad sprintida 55-60 km/h, ainult inglise hurt on neist kiirem. Samas pole neil pikamaajooksja vastupidavust - nad ei pea saama tunde ega kümneid kilomeetreid joosta. Kuna ta on niivõrd kiire, peab jooksuala olema teedest eemal või korraliku aiaga piiratud. Autod on hurtade üks peamisi varase surma põhjuseid. Ainult rihmas jalutamisest piisab vanadele koertele, noored tahavad siiski kasvõi vahel vabalt joosta. Whippet võib peremehega koos kenasti rihmas olles hommikust sörkjooksu teha, kui peremees õpetab. Peamised probleemid? Paljud ei kannata üksi koju jätmist - haukumine, ulgumine, laamendamine. Paljud ei kannata puuris olemist - enamasti on see siiski treenitav. Paljud ei kannata noorelt autosõitu - oksendavad (enamasti möödub viiendaks elukuuks). Tuleb teha palju tööd, et koer reageeriks käsule "siia" alati ja kohe - teistest hurtadest paremini treenitav ei tähenda, et sama kergesti treenitav kui puudel. Paljud on parandamatud kõige liikuva "saagi" jahtijad ja murdjad. Kui koeral pole oma pehmet aset, ei saa sa teda iialgi õpetada mööblil mitte magama. Vahel löövad välja iseloomujooned, mille puhul võib nentida, et terjeri veri lööb välja - hurdad nii ei käitu, aga kuna whippet on kokkusegatud tõug, siis mõni whippet võib nii käituda. Kindlasti tuleks vahet teha probleemsetel koertel ja lihtsalt kasvatmatutel koertel. Kasvatamatult käituv whippet on väga tüütu ja selles on süüdi omanik, mitte tõug - intelligentne koer oskab omanikku treenida. Kõigile probleemidele on lahendus olemas. AJALUGU Whippetite kodumaa on Suurbritannia. Esmakordselt on seda tõugu mainitud juba 17. sajandil ning see toodi avalikkuse ette 20. sajandi alguses, kui Inglise söekaevurite oma võidujooksukoer. Ta saadi Greyhound'i, Itaalia väikehurda, Manchester terrier'i, Old English White terrier'i ja Bedlington terrier'i ristamise tulemusena. Oma nime sai ta väljendist "whip it"- liiguta kiiresti. Peale raha võidjooksudelt võis ta ka pere toidulauda jänestega täiendada. Esimene whippet registreeriti Ameerika Kennelklubis 1888. aastal. Koera nimi oli Jack Demsey ja ta oli sündinud 23. septembril 1885. aastal, omanikuks P.H.Hoffman Philadelphiast. Inglismaal tunnustati ta uue tõuna 1891 aastal, esimene Whippet Club loodi 1899 aastal. Whippet oli suuruselt sobivam ja teda oli odavam pidada kui suurt hurta, samuti on ta sünnipärane sprinter ja vastupidav ning tore perekoer. Whippetit nimetatakse "vaese mehe greyhoundiks". Tänapäeval on whippeteid nii lihtsalt perekoertena, aktiivsete sportkoertena (maastikujooksud ja rajajooksud) kui aktiivsete jahikoertena (Suurbritannias jänesepopulatsiooni kontrolli all hoidjana). Väidetavalt on välimiku erinevused pere- (näituse-) ja jooksukoerte vahel märgatavad, aga mitte nii tõsised kui inglise hurda populatsioonis. Eesti koerad on näitusekoerte liinidest ja näitavad üles entusiasmi maastikujooksude (liikuvate asjade tagaajamise) suhtes. Aja jooksul on whippeti standardis lubatud turjakõrgust tõstetud ning Ameerikas on ka praegu lubatud suuremad koerad kui Euroopas. Vanemad tõukirjeldused mainivad väiksemaid ja kergemaid koeri kui seda paljud praegu on ning Ameerika lehed kirjeldavad suuremaid koeri. Üldiselt on kõikjal ülemõõdulisi koeri rohkem kui alamõõdulisi. Enamikus riikides ei ole whippet jahikoerana tunnustatud ega kasutusel. Whippetid kuuluvad Eestis jahile lubatud tõugude hulka, kuid ükski whippet ei käi jahil. Hurdad võivad Eestis osa võtta jänesejahist. Hurdad on silmadega jahtijad, enamasti jahtisid koerad mitmekesi ja avamaal. Eestis on vähe nii sellist maastikku, kus hurdad jahti pidada saaks, kui jäneseid, kellele whippetid jahti pidada saaks. Jahist osavõtuks nõutakse koeralt: läbib jahieksami, saab jahipassi. Omanik (koerajuht): läbib teooria eksami ning laskmistesti, saab jahitunnistuse, võtab jahiloa teatud ajaks kindlasse piirkonda. Jahimees ja jahil olev koer peavad olema seaduses nõutud viisil tähistatud. Asjaga on veel seotud bürokraatiat. |